http://buduaar.ee/Turg/kuulutus/1016692

teistmoodi

meisterdasin oma tuba natuke ümber :)

algselt oli siis kõik selline, kes näinud, need teavad

paksuke oli töödejuhataja :)

jaaaa no kõige tüütumaid töid ei teinud ma muidugi ise

aga sellegipoolest tegin ma ka tööd :)

värvitud, tapeeditud

ja pestud

ja valmis ta ongi

mu kommivaras :)

jaaaa mu work desk, lõpuks !!

õh -.-

õäoh, ma ikka oskan päev enne pittu minemist oma jala nii ära lüüa, et väiksel varbal on küüs täiesti lahti ja varvas veel osaliselt katki kah, kõndida on valus ja määri koguaeg mingit kreemi peale :) supppperrrrrrrr, must love teravaid ääri, nurki, kappe, laudu jnejnejne.


with love,
kerstin oma väikse katkise roosa varbaga

Käisin ka sõjaväes

my big bro' :)))))))))))))

uskumatu..

Mul on lihtsalt niii vastik mõelda, milliseid inimesi ikka leidub. Toimetasin just hiljuti Turavakodusse ühe kiisu, kelle kodu oli VÄGA hoolimatu. Sain teada, et noor naine (u 20-22), kes elab oma emaga Nõmmel, võttis endale ühe väga ilusa punase kiisupoja. Ei möödunud palju aega, kui lõpuks naine kassist tüdines, põhjenduseks vaid see, et noor kassike oli liiga aktiivne ja lõbus - jäi jalgu. Otsustas siis kassi magama panna, kuid selle eest küsiti raha, mida naine ei olnud nõus välja käima. Proovis siis teda varjupaika sokutada, kus küsiti jälle raha, seekord küll vähem kui magamapaneku puhul, kuid endiselt ei raatsinud naine kassi peale raistata. Nii ta viskaski kassi oma maja keldrisse elama, üks kord päevas käis süüa andmas ja kõik. Kassil ei olnud kellegagi suhelda, oli näljas ja õnnetu. Ekstreemseks läks asi siis, kui mindi ise puhkama, ning punane iludus jäi täiesti üksi keldrisse. Siis hakkasingi ajama asju, et kass Turvakodusse toimetada. Sel päeval, kui kiisule järgi läksin, oli jõudnud puhkamast tagasi ka perenaine. Ta lausa hüples rõõmust, kui nägi, et me kassi ära viime, jooksis kohe asjade järgi. Meie pidime ootama keldri ukse taga, sest sinna alla ta meid lasta ei tahtnud, pani ukse kiiruga kinni. Ilmselgelt ei tahtnud näidata, millistes tingimustes ta looma seal hoidis.. Tassisime asjad autosse, kassi ka. Kiisu oli tõeliselt ilus ja sõbralik. Imestan, et ta seal keldris metsikuks ei olnud muutunud. Paari sügamise ja pai järel hakkas kohe nurruma. Enne kui läksime, ütles naine, et "jah, natuke kahju on ka aga.. niiiiii hea et te ta ära viite !!".. USKUMATU !
Jõudsime siis kiisuga Turvakodusse. Kõik ta asjad haisesid jubedalt. Kaasa anti ka üks suur kraapimispuu, pesadega ja puha. Hakkasime õues seda karvadest puhastama ja avastasime, et POOL sellest puust hallitas no ikka KORRALIKULT. Täiesti roheline oli. Edasi ma ei suutnud mõeldagi, kuidas see kiisu seal siis elas, ja milline see kelder oli ning KUI jube sellel iludusel seal olla võis..
Ma lihtsalt ei saa aru, mis nende inimeste peas toimub, ja kuidas nad sellise mõttemaailmani jõuavad..

Nüüd elab kiisu, kelle nimi on Tugis, meil Turvakodus, oodates endale armastavat (hoiu)kodu. Alguses küll pelgab teisi kasse, pole ju harjunud, kuid saab hakkama. Igaljuhul on tal seal miljon korda parem elu, kui rõskes hallitavas keldris.

Pilte kiisust näeb http://www.kassideturvakodu.ee/photos.php?g2_itemId=172590

argggh

ma vihkan seda, et osasid pilte saab suureks teha peale klõpsates, ja osasid mitte !!! -.-

käisin metsas..

.. mustikal :)